Ma usun, et nii mõnigi meist on kokku puutunud olukorraga, kui koju üksi jäetud koer haugub, niutsub, närib asju, mida ei peaks närima või teeb oma hädad tuppa. Tegemist ei pruugi olla halva iseloomu või kasvatamatusega, vaid hoopis millegi tõsisemaga – üksindusahastusega. Minu koer kannatas üksindusahastuse all üle aasta, kuni ma otsustasin probleemi teadvustada ning sellega tegeleda. Varasemalt pidasin ma seda alati noore kutsikaohtu koera üleminekuperioodiks. Sagedased olid hetked, kui peale väsitavat tööpäeva koju jõudes valdas mind ennast ahastus – minu pisike ja armas koer oli terves mu kodus tekitanud kaose.
Koerte üksindusahastus on sageli meie endi põhjustatud, kuna teeme kodust lahkumisest suure sündmuse. See omakorda põhjustab meie koerale veel suuremat stressi. Kutsikana oleme oma koeraga lahutamatud, kuid kui tuleb aeg, mil peame oma koera üksi jätma, siis nad mitte ainult ei taha meiega koos olla, vaid lausa vajavad meie lähedust – oleme nende jaoks kõige suurem turvatunde alus. Rutiini rikkumine on sageli põhiline üksindusahastuse alus, kuid suurt rolli mängib ka ebapiisav füüsiline aktiivus. Mõistlik on probleemiga tegelema hakata järgmiste etappidena: piisav füüsiline koormus, distsipliin ning seejärel alles kiindumuse väljendamine. Sina ja su koer peate leidma tasakaalu kannatlikkuse, kuulekuse ja usalduse vahel. Kui koer usaldab oma peremeest ning karjajuhi roll on täpselt paigas, on koeral piisavalt enesekindlust ning usku, et tuled koju tagasi. Loomaarst võib välja kirjutada rahusteid ärevuses koerale, kuid silmas tuleb pidada, et tegemist ei ole probleemi lahendamisega, vaid jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmisega.
Puuri ei tohiks suhtuda negatiivselt ning väiksem ruum tekitab koerale üksi olles pigem suurema turvatunde. Alusta lühemate perioodidega ning vaikselt pikenda eemaloldud aega. Puur peaks olema nii suur, et koer saab ennast ringi keerata ning vabalt püsti tõusta ilma, et pea puudutaks lage. Tee vaikselt läbi oma kodunt lahkumise rutiin – pane jalga jalanõud, selga jope, haara võtmed. Seejärel lahku toast ning tule mõne aja möödudes tagasi. Kui koer on vaikselt, siis naerata või lehvita talle, negatiivse käitumise korral ära pööra talle tähelepanu. Kui koer on rahulik, siis lase tal istuda, kuni avad puuri – koer ei tohi puurist välja tormata, vaid peab ootama sinu käsklust.
Kui teatud tegevused teevad koera ärevaks (üleriiete selga panemine, võtmete haaramine jne), siis tee antud tegevusi korduvalt läbi, kuid ära lahku toast. Niimoodi harjub koer kodunt lahkumise rutiiniga ning aktsepteerib seda. Aseta puur kodu kõige lärmakamasse tuppa – eesmärk on harjutada koera, et ta ei pea osalema kõikides perekonna tegevustes. Üksindusahastust on võimalik leevendada. Mõnel juhul kulub selleks lihtsalt rohkem aega ja pingutusi.
Puuritreening on üks tõhusamaid meetodeid koera üksindusahastuse leevendamiseks, kuna see aitab tal tunda end turvaliselt ja kindlalt, isegi omaniku äraolekul. Koerad on loomult uruelanikud ning sobivalt tutvustatud puur võib neile pakkuda rahulikku ja turvalist paika, kus lõõgastuda, vähendades ärevust ja destruktiivset käitumist, mis sageli kaasneb üksindusahastusega.
Puur aitab koeral luua positiivse seose üksi olemisega, kuna see annab talle kindla piiritletud ala, kus ta saab puhata ja end turvaliselt tunda. Erinevalt suurest avatud ruumist, mis võib koera ärevust suurendada, pakub puur talle kindlustunnet, kuna see imiteerib loomulikku pesa, kus ei pea muretsema väliste ohtude pärast. Lisaks takistab puur koeral ärevushoos mööda kodu ringi tormamist, asjade närimist või ennast vigastamast.
Oluline on meeles pidada, et puur ei tohi olla karistusvahend ega koht, kuhu koer lukustada lihtsalt omaniku äraoleku ajaks. Selle asemel tuleks puuriga harjutamist alustada järk-järgult ja positiivselt, kasutades maiuseid, lemmikmänguasju ja rahustavat rutiini, et koer seostaks seda meeldiva paigana. Esialgu võiks puur olla avatud uksedega, et koer saaks vabalt sisse ja välja liikuda ning seal lõõgastuda. Kui koer tunneb end seal mugavalt, võib hakata harjutama lühikesi perioode puuris olemist, kasvõi omaniku juuresolekul, ning seejärel järk-järgult kestust pikendada ka siis, kui omanik kodust lahkub.
Kui puur on korralikult tutvustatud ja seda kasutatakse õigesti, võib see aidata koeral rahuneda ja üksiolemist paremini taluda. Puurist saab talle oma turvaline varjupaik, mitte vangla, ning selle abil on võimalik ennetada nii ärevust kui ka sellega seotud kahjulikku käitumist.
Suur osa üksindusahastusest tuleb kuulekuse ning distsipliini puudumisest. Õpeta oma koera iga päev, mitte ainult kord nädalas koertekoolis. Näita talle, kuidas peab istuma, kui külalised tulevad, kuhu tohib minna ja kuhu mitte jne. Lühidalt öeldes peaksid õpetama oma koera respekteerima ennast ning oma kodu.
Loe lisaks:
